Aprillis tähistatakse üle-Eesti südamekuud, see on kasvanud varasemast traditsioonilistest südamenädalatest, mida tähistati aprilli kolmandal nädalal.
Südamekuul- ja nädalal juhib Eesti Tervisedenduse Ühing koos Eesti Liikumistervise Innovatsiooni Klastriga tähelepanu taaskord kõigi elanike, aga eelkõige laste ja noorte liikumisaktiivsuse vajalikkusele.
Täiskasvanutest on piisavalt aktiivsed (2–3 korda nädalas ja rohkem) on 34% meestest ning 36% naistest vanuses 16–64 eluaastat. Eesti kooliõpilaste 2013/2014 aasta tervisekäitumise uuringu alusel liigub kehalise aktiivsuse soovitusele 60 minutit päevas vastavalt keskmiselt 14% koolilastest. Uuring 2–10-aastaste laste kohta näitab, et selles vanusegrupis liigub 60 minutit keskmise kuni kõrge intensiivsusega iga päev vaid 13% tüdrukutest ja 27% poistest.
Liikumise olulisust on käsitletud ka mitmetel teaduskonverentsidel Põhjamaades, kus ilmastikuolud õues liikumiseks on meiega sarnasemad. Refereerime siinkohal jaanuaris toimunud CIAPSE2 konverentsi. Negatiivse stsenaariumina arenenud riikides aastaks 2050 on 25% lastest rasvunud ning 30% ülekaalulised.
Füüsilist aktiivsust meie igapäevaelus seostatakse aju ja kognitiivse tunnetuse arenguga, lisaks õppetulemustega nagu õpiedukus ja käitumine klassiruumis. On leitud tugev seos motoorsete oskuste taseme, füüsilise aktiivsuse ja rasvumise vahel. Selle tõttu on meil vaja endilt küsida, kuidas saada lapsed end füüsiliselt arendama.
Jätkuvalt peab olema igas kooli õppeprogrammis kehaline kasvatus (või liikumisõpetus). Inglismaal viidi koolides läbi uuring, milles mõõdeti laste aktiivsuse taset päevadel, kus koolipäevas oli kehalise kasvatuse tund ning päevadel, mil seda tundi ei olnud. Uuringust ilmnes, et kehalise kasvatuse tunniga päevadel harrastasid lapsed keskmiselt 53±19 minutit kõrge füüsilise aktiivsusega tegevusi ning selle tunni vabadel päevadel aga 43±15minutit. Need on murettekitavad näitajad ülekaalu tekkeks laste seas. Lastele üldiselt meeldib kehaline kasvatus, kuid nad väljendasid soovi ka nende endi arvamuse arvestamiseks ning harjutuste mitmekesisemaks muutmiseks. Üks võimalus laste aktiivsuse taseme tõstmiseks oleks rollimängude mängimine lasteaedades ja päevahoidudes, kus mänguasjad üheks päevaks nurka heidetakse ja hakatakse mängima nö füüsilisel moel. Lisaks areneb sellega lastel ka kujutlusvõime ning sotsiaalsed oskused.
Vaatamata pingutustele tõsta laste aktiivsust, on ainult 21% poistest ja 16% tüdrukutest Inglismaal läbi viidud uuringu tulemustel soovitusliku tasemeni füüsiliselt aktiivsed. Inglismaal andmetel on väga vähesed lapsed üldse teadlikud sellest, mis on füüsilise aktiivsuse soovituslik norm. Põhilisteks takistusteks aktiivsuse taseme tõstmisel olid perede ajalised piirangud, ilm ja igasugused nö ekraanid. Kuna igasugused „ekraanid“ (televiisor, arvuti jne) on sõltuvust tekitava loomuga, oli väga vähestele lastele vanemate poolt seatud mingisugused piirangud nende kasutamiseks. Soomes läbi viidud uuringu alusel on vähem kui veerand täiskasvanutest ning alla poole eelkooliealistest lastest soovituslikult füüsiliselt aktiivsed. Vanemate istuv eluviis kandub edasi ka lastele.
Kokkuvõttes tuleb peredele soovitada leida lastega ühiseid tegevusi, mis hõlmavad ka liikumist. Soovides saavutada paremaid õpitulemusi, peaks lisama enam liikumist laste koolipäevadesse.
- Tea ja jälgi enda ja oma pereliikmete igapäevast liikumisaktiivsust.
- Võtke ka perega ette tegevusi, mis suunavad liikuma.
- Planeeri ja rakenda perekeskselt ekraanivabu tegevusi, lepi lastega kokku vabaaja ekraaniaja piirang.
- Teadvusta endale ja lastele, et edukaks õppimiseks ei piisa vaid raamatutest, aju arenguks on vajalik ka piisav liikumine.
Sirje Vaask, MPH, PhD
ETÜ juhatuse liige
Refereeritud konverentsiaalllikad on kättesaadavad siin.
Eesti toitumis- ja liikumissoovitused on kättesaadavad siin.
Materjal on koondatud koostöös Haapsalu Kolledziga. ETÜ on Liikumistervise innovatsiooni klastri SportEST partner ja seisame üheskoos selle eest, et avalikkust teavitada liikumistervise olulisusest. Klastrit SportEST kaasrahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.
